Keegi meist vist täpselt ei tea, kuidas karud metsas kevade tulekut tähistavad. On neid, kes arvavad, et karud ronivad haigutades oma karukoobastest välja ja hakkavad siis kohe tühjale kõhule täidet otsima. On neidki, kes usuvad, et karud tähistavad kevade saabumist tibude ja jänkude kostüümides, hoiavad üksteisel käppadest kinni ja mängivad ümber puude ringmänge. On nende metsakarudega nagu on, teada on, et lasteaia Puhhi lapsed ja õpetajad tervitasid 2012. aasta saabunud kevadet 9. aprillil üritusega „Kevadpühade mänguhommik“. Pisikene koosviibimine mahutas endasse nii talveune äraajamist, kõhutäidet, tibu- ja jänkukostüüme, ringmänge ja veel nii mõndagi tähtsat, mis sai Puhhi lasteaias pimedal talvel õpitud. Suured (3-5. a) ja pisikesed (1,5-3. a) Puhhid, kes olid ennast rühmades jänkudeks ja tibudeks maskeerinud kogunesid peosaali, kus nende pilke köitis suur pajuokstega täidetud vaas, mille küljes rippusid värvilised pühademunad. See andis Puhhidele märku, et toimuma hakkab miskit põnevat. Kui aga uksest sisse hüppas külaline Jänes, läksid Puhhid juba täitsa elevile, sest see ei olnud tavaline jänes, vaid koguni Lihavõttejänes, kes selgitas lastele kevadpühade tähendust ja selle kombestikku ning pani lahendama mõistatusi. Kui Puhhid olid värsked tarkuseterad endale ilusasti kõrvataha poetanud, näidati liikumisõpetaja Kristel´i ja õpetaja Liis´i juhendamisel Lihavõttejänesele vastutasuks uute teadmiste eest, mis pika talve jooksul lasteaias õpitud sai.
Suured Puhhid Tiigrikutsude rühmast esitasid Lihavõttejänesele laulu „Juba linnukesed“ ja pisikesed Puhhid Elevantside rühmast „Vihmapoiss ja tuuletüdruk“. Lisaks veel üllatasid suured ja pisikesed Puhhid ühiselt Lihavõttejänest lauludega „Tule päike“ ja „Loomade äratuslaul“. Kuigi nii suured, kui ka väikesed Puhhid said Lihavõttejäneselt kiita tubli esinemise eest ja ka oskuse eest kuulata viisakalt teiste esinemist, arvas viimane siiski sellest veel vähe olevat. Lihavõttejänese arvates kuuluvat korraliku peo juurde mitte ainult laul, vaid ka tants.
Nii said suured Puhhid näidata oma tantsuoskusi laulumänguga „Rikka- ja vaesemehe mäng“, mis ajas kõigil peosaalis viibijatel viimasegi talveune minema ning ajas terve kere rõõmu ja naeru täis nii esinejatel endil, kui ka pealtvaatajateks olevatel pisikestel Puhhidel. Kui palju suuremaks ja tugevamaks olid aga Puhhid talve jooksul kasvanud, seda otsustati Lihavõttejänesele näidata „Sulepuhumismänguga“. Põrandale maha tõmmati pikk teibiriba, puistati laiali loendamatu arv värvilisi sulgi ja võidupuhumine algaski – pisikesed ja suured Puhhid tormasid oma jõudu näitama. Visati pikali maha ja asuti sulgi teisele poole teibiriba puhuma. Kaasaelama võidupuhumisele asusid nii õpetajad, õpetaja abid Jelena ja Marina, kui ka Lihavõttejänes ise, kes kõik olid samavõrd hasarti täis nagu võidupuhujad isegi.
Kui kõik suled olid teisele poole teibiriba puhutud, otsustati peo lõpetuseks tantsida kõik koos üks „Tibutants“. Suured Puhhid võtsid oma hoolde ja paariliseks pisikesed Puhhid ning asutigi tantsule. Peo lõppedes premeeris Lihavõttejänes kõiki osalisi šokolaadimunadega ja kalpsas siis saalist minema, et Puhhide valvsatest pilkudest eemal taas muusikaõpetajaks Karin´iks muunduda.
Ilmunud 17.04.2012 veebiajakirjas Lasteaed
Suured Puhhid Tiigrikutsude rühmast esitasid Lihavõttejänesele laulu „Juba linnukesed“ ja pisikesed Puhhid Elevantside rühmast „Vihmapoiss ja tuuletüdruk“. Lisaks veel üllatasid suured ja pisikesed Puhhid ühiselt Lihavõttejänest lauludega „Tule päike“ ja „Loomade äratuslaul“. Kuigi nii suured, kui ka väikesed Puhhid said Lihavõttejäneselt kiita tubli esinemise eest ja ka oskuse eest kuulata viisakalt teiste esinemist, arvas viimane siiski sellest veel vähe olevat. Lihavõttejänese arvates kuuluvat korraliku peo juurde mitte ainult laul, vaid ka tants.
Nii said suured Puhhid näidata oma tantsuoskusi laulumänguga „Rikka- ja vaesemehe mäng“, mis ajas kõigil peosaalis viibijatel viimasegi talveune minema ning ajas terve kere rõõmu ja naeru täis nii esinejatel endil, kui ka pealtvaatajateks olevatel pisikestel Puhhidel. Kui palju suuremaks ja tugevamaks olid aga Puhhid talve jooksul kasvanud, seda otsustati Lihavõttejänesele näidata „Sulepuhumismänguga“. Põrandale maha tõmmati pikk teibiriba, puistati laiali loendamatu arv värvilisi sulgi ja võidupuhumine algaski – pisikesed ja suured Puhhid tormasid oma jõudu näitama. Visati pikali maha ja asuti sulgi teisele poole teibiriba puhuma. Kaasaelama võidupuhumisele asusid nii õpetajad, õpetaja abid Jelena ja Marina, kui ka Lihavõttejänes ise, kes kõik olid samavõrd hasarti täis nagu võidupuhujad isegi.
Kui kõik suled olid teisele poole teibiriba puhutud, otsustati peo lõpetuseks tantsida kõik koos üks „Tibutants“. Suured Puhhid võtsid oma hoolde ja paariliseks pisikesed Puhhid ning asutigi tantsule. Peo lõppedes premeeris Lihavõttejänes kõiki osalisi šokolaadimunadega ja kalpsas siis saalist minema, et Puhhide valvsatest pilkudest eemal taas muusikaõpetajaks Karin´iks muunduda.
Ilmunud 17.04.2012 veebiajakirjas Lasteaed